jah, just see on see, mida oleks nüüd väga juba vaja. tahaks ka istuda juba maal ja nautida meelerahu(millega kaasnevad sugulased, jõulupuu,langev lumi ja rahulik jõul). Aga loomulikult on see just see, mida praegu ei saa. pigem on jälle tabanud mind -üllatus-üllatus- keskale omane paanikatunne, just eriala koha pealt. ma ju teen küll, aga sellest pole küllalt, sest aeg läheb nii kiiresti, midagi ei saa teha korralikult ja südamega, vaid tuupides ja... mängides mõtteta:(
ja ma võtan kõike liiga südamesse ka, kuigi nagu mulle öeldi ( ;) ), tuleb kriitikast hoopis õppida. aga mina ei suuda ja ikka tuleb failure tunne ja klomp kurku.. piinlik isegi tunnistada, kui aus olla!
nii tore on vinguda, eks! :D
jõle tühi tunne on ka jälle kõigele lisaks! just tuli.. näääääädsa.
aga see pilt on pühendatud ikka teile, sõbrad..
rahu, rahu, rahu, rahu ..............
